Mina olen Maa
Põlved vee peal
on kõigest jäämäe tipp.
Ma pilgutan korra pooltunnis.
Kortsus näpud
kraabivad põlvi,
nagu hülged tahaksid tagasi
jäämaale.
Ülevalpool liiguvad ainult silmad.
Ma näen virmalisi.
Minu asi kipitab.
Siin on planeet.
Ja okse peldikupoti kaane vahel...
Need on inimesed,
kes kõik peaksid olema paljad,
sest riietes
näevad nad eristamatud välja.
On möödunud tund.
Võttis ainult sada meetrit,
et jõuda sealt
siia.
Aga olen kohutatud.
