Ärevus
Üks poiss jooksis lagendikul.
Peatus, et tõmmata hinge, kuulata linde.
Ja jälle jooksis, peatus, et tõmmata hinge, kuulata linde.
Ja jooksis ja peatus, aga siis ütles kübaraga mees,
et parem jookse koju, päike loojub ning linnud lähevad unne.
Selle peale poiss jooksis ulgudes läbi metsa,
hundid ulgusid talle vastu ja öökullid huilgasid ka.
Siis jõudis ta koju, kus oli soe ja teda ootsid ema ning isa.
Ootasid tordiga, millel põlesid kõik küünlad.
Ema ja isa soovisid talle õnne, torumütsid peas,
tuututasid viledega ning ulatasid kingikarbi.
Poiss lõi õnnest käsi kokku,
aga kingikarp oli tühi ja küünlad kustusid ära.
Ema ja isa keerasid magama ja poiss jooksis ulgudes tuppa.
Sängis tõmbas teki üle pea ja surus silmad kõvasti kokku,
aga kuulis kohe akna all temaga rääkivat häält.
Seesama kübaraga kuju seisis ja näitas näpuga,
et näe, kuu alles ärkab ja tahab kõditada su jalgu,
sa ei saa veel kindlasti magama minna.