Kius
Oli põõsaid tikrimarjadega,
ploomipuu vaiguse tüvega,
lillepeenar tokkroosiga
ja veidi pügamata muru
minu mälestusteaias.
Vaatasin ringi ja söötsin linde,
neid kuldnokkasid ploomipuul
ja nad muutusid julgemaks,
lendasid mulle päris ligi
ja tiirutades ümber pea
sasisid mu juukseid.
Üks võttis näpust saia ning toksas õlga
ja tema käitumises oli kiusamise märke.
Võttis siis hoogu ja tabas käsivarde,
nokk kinni, tõmbasin sabast lahti.
Lind ei taastund, aed ei taastund.
Minu sisse jäi märkimata haud
sellest linnukesest maha.