Klaasiämblik
päikesekiirte hallide sõrmede all
mängib pudelite orel
ja see lugu hirmus
loob häirival toonil eilse
mis on toimunud pimeduse peidus
saab nüüd korraga ilmsiks
sest üks sindrinahk on tulnud
ja mulle aknale pununud võrgu
klaasist ämbliku klaasist võrk
on mind siia püüdma pandud
et oleksin kinni eilses
armastuses, kõhkluses ja hirmus
seda võrku enam maha ei kraabi
ei ühelt ega teisel poolt klaasi
saan ma veel vaid loota
et see vahel kinni püüab kärbse