*
Leidub õnnespektreid silmades,
mis vahel vaatavad mu sees.
Vaatavad tegemisi pealt
mõtetes ja unedes.
Neid silmi ei näe peeglist,
sest inimene seisab vahel.
Ette jääb veel õhku
ja paljugi, mis meie vahel.
Sellest väiksest vaatamisest
sünnib liblikaid mu kõhtu.
Mittetabavatest löökidest
jääb asju seisma õhku.