Parandus
Kollase kuu ja punaste laternate all
ulatas vana mees,
kelle vastu tundsin natuke austust
ja natuke põlgust,
mulle siniste kaantega kaustiku,
miski hüvituseks.
Roosade lehtede peal oli kirjasid
ja laste joonistusi;
vahel paarsada krooni, mõned eurod,
ja mingid India margid.
Keskkohast leidsin väikese testamendi,
mis algas siis nii:
”Teadsin, et vaatate kaustiku vahele,
aga nüüd ma ei pahandagi.”
Veel oli paar reisifotot ja muud prahti,
aga kellegi teise elatud elu
jätsin sinna autopagasnikule lahti,
ainult rahad pistsin tasku.