Puurist pääsenud
Vaatasin metslooma
ja loom vaatas puurist vastu.
Kergitasin prillid,
et metsikud silmad välja lasta.
Silmad kihutasid must läbi
ja loomas tärkas loomamoodi janu.
Jooksis üle mu piiride
ja ei kuulanud manitsussõnu.
Hemingway pühendusega
valgena hoitud märkmik,
see joonistati täis sõjamärke
ja nendega markeeriti esik.
Ta varitses mind riidekapis,
kus ära proovis mantlid ja frakid;
kingadega lohistas jalgu,
nii naljakalt, kui kõik mind nägid.
Seejärel avas vihmavarju,
kuigi toas ei sadanud vihma.
See oli nii peenike iroonia
mu igapäevaste kartuste pihta.
Pärast ei hoolinud neist asjadest,
armusin ära sellesse pilti.
Näitasin ette raamistavat kraami
ja kallasin juurde absinti.