Tänane rong eilsesse, 2
Vedurimudel vee-ell kakskümmendkolm
marsruudil aastasse nelikümmendkuus
Pühkige kingadelt radioaktiivne tolm
ja peagi paitab teid enneoleviku tuul
Vedurijuhi igavikulised silmakoopad
neelavad rada juba aastast nelikümmendkuus
Kihutame mööda prahiseid minevikurööpaid
ja jätame maha lämbunud aasad ja puud
Tõstes silmad tühermaalt ja vaadates ringi
võib näha kalendrit aastast nelikümmendkuus
Kas teadis monokroomne tüdruk värvide lõppu
või et jään teda kummitama tema kalendrikuul?
Seal kus kokku jookseb maa ja taeva serv
seal vedur lõikab aastasse nelikümmendkuus
Enam ei värise vana vedurijuhi närv
sest sajandeid ratastel seesama marsruut