Vanamees võttis köie
Selja keeranud kuu ei märganud,
et vanamees kadus köiega öhe.
Aga talu on murelik, sosistab,
miks ta sängi ees kohkus
ja salaja lahkus.
Kellel on julgust vaadata välja?
Lapsed porgandpaljad tekkide all.
Tirts pärib, pika köie papa võttis,
võibolla läks parandama kiike,
mis mänguhoos lagunes koost?
See oleks ju igavesti
vinks ja vonks!
Keegi vannub, et laudas oli tuld.
Kevadine mullikas, see on hädine
ja vanamees viib ta välja
ja kaksab tasakesi ära,
et lastel poleks vaja
häda pärast nutta.
Memm teab rääkida vanamehe vaevast,
seda vanemadki poisid teavad.
Läks metsa vaimusid püüdma!
Või, ainult vanajumal teab,
iseennast vabastama
suurest koormast.
Aga hommikul ärkab ta enese sängis,
ikka mullikas koperdamas jalus;
ja kiik pahupidi ja längus,
nii et kõigil lastel
pilgud on maas.
Naised nüüd saunas sosistavad,
et vanamees jättis pool endast.
Tõmbas metsas puu külge,
kus tuule käes ulub
ja kaasa kõlgub.