Vastuolu
Need read kirjutan ma sinule, anonüümselt.
Pimedas toas, pirnid löödud puruks,
tõesti on löödud.
Otsa peal lõikab leek ikka kõige teravamalt.
Seal, kus leeki vähem on näha,
aga tuleks näha.
Ja eks minu sõnad on ikka olnud puseriti,
natuke valesti ritta seatud, mitte alati
grammatiliselt veatud.
Kuid üsnagi arusaadavalt ja lihaselt
kergitan tekki, kus vaja kergitada;
kus jääb heitele ette.
Ja ma kordan veel, keel veidi sõlmes,
et ma vihkan kirjaseadjaid,
kes ennast sisse ei sea
omaenese kirja.