Virk varing
Virk varing on alati ärkvel.
Läheb otsustavalt lõpuni
ja kunagi tagasi
ei vaata.
Vallanduv laviin või veerev mägi
ei hooli linnadest ja küladest
põhjas või lõunas,
orus kaunimas.
Ja varisev maja või onnike
ei hooli elanikest rusudes,
mille alt leiab tiivad
ainult kuri must lind.
Aga need linnud ja loomad,
kes oskavad karta. Kuidas oskavad?
Kas varing siiski sosistab
või väriseb kohustuste ees?
Minu süda väriseb. Ma tunnen.
Ja kuri must lind
otsib mu sängist tiibu.
Kas peaksin jooksma?